Tuesday, February 19, 2019


Pisikesed maailmad!



Mulle meeldivad pisikesed maailmad, st väikesed asjad, sest need sisaldavad väga palju, nad on justkui kokkupressitud, täpselt nagu espresso.

Espresso joomine ei ole tavaline hetk - selleks peaks olema õige lauake, õige moment, õige tass ja muidugi õige valmistamisviis (muidugi mulle üldse ei meeldi sõnad õige ja õigesti). Espressojookidega nagu cappuccino, ristretto, americano, corretto jms, on veidi teistmoodi - neid võid rüübata kohvikus, restoranis, sõbranna pool jms kohtades, aga espresso on üksinda joomise jook, mitte kindlasti üksindusejook. 
Muidugi olen mina maailma kõige aeglasem kohvijooja ja nagu mu ema juba väga ammu ütles, ka kõige suurem kohviraiskaja, sest kui ta serveeriks mulle joogi oma sõrmkübaras, siis suudaksin ka sellest pool alles jätta. Ega praegugi teisiti pole, kui piisavalt aega joomiseks pole, siis ma ei joogi või jätan pool alles. 
Espresso joomine pole minu jaoks pelgalt 30 ml- ne lonks ja klaas vett peale, see peaks olema väga hästi ajastatud, sest espressol on alati järelmõjud või isegi järeltõuked ja oluline ongi see, et need väärtuslikult üle elada - muidu ei ole espresso joomisel mingit mõtet. 
Espressotass on väga oluline, sest iial ei või teada, milline on tuju enne selle joomist. Niisiis, joon nädalas täpselt ühe tassikese espressot, seda alati üksi ja mõnest toredast tassist. Tavaliselt võtan ka hetke meenutada selle tassi saamislugu.



Kuna espresso tähendab minu jaoks midagi väga väikest, siis seda ei saa juua kunagi suure laua taga vaid vajasin selleks pisikest, ümmargust lauakest. Laua mõte tekkis omakorda massaažilaual, sest seal ju tekivadki maailma parimad mõtted. Vajasin selleks vaid kahte nõukaaegset ümmargust taburetti. Taburetid ilmusid koheselt healt sõbralt ja tuunimine võis alata. Kui ma algselt mõtlesin, et mis see siis on, keerata välja 8 kruvi ja jalgade asetust muuta, sest kõik ju, mis on ühtepidi muhk, on teistpidi lohk, siis just kruvide välja keeramine osutus kõige raskemaks ja isegi korraks loobusin, sest leidsin, et millegi ümberehitamine on vahel ikkagi väga töömahukas. 
Vahepeal tuli juba uus massaažiaeg ja sain mõtted ja tuunimistuhina õnneks tagasi. Algsest ideest valmis küll vaid lihtsam variant, aga hakkas õnneks kohe toimima. Lauaplaat on pööratav. Sobib ka väikeseks töölauaks, kui näiteks otsustan õhtuks tööd koju kaasa võtta. 










1 comment:

  1. ehhee, no sina oled küll üks Leiutajateküla Lote! Ma juba olin puhta unustanud, et küsida, mis taburettidest sündis. Nii äge!

    ReplyDelete