Silmakirjalised

Plavikuline hammas

Täna olin kahevahel...kas minna palavikuga voodisse või õue tööle, aga ma pole lebotaja tüüp. Ilm on õuetöödeks väga sobiv ja niisiis panin mütsi pähe, salli kaela ja kummikud villaste sokkidega jalga. Mul olid südame peal põdrahambad..., et mis neist ikka teha, on ju looduse poolt vormitud ja ilusad. Nojah nii...võtmehoidja, sest  ühestki korralikust kaubast ei tohi puududa ju võtmehoidjad. Käiasin hambavahelt kuivanud taimejäänused ja mängisin hambaarsti, mõeldes samal ajal põdrale, suurele loomale. Aitäh! Hamba puhastamine osutus keerulisemaks, kui arvasin ja selle töö peale kulus kaks tundi ning kulub veelgi.

Luu ja nahk

Kurvikud

Kurvikud on pisikesed luust kurbloomad, kes käivad nina maas, häbenedes seda, et neil pole hambaid, seevastu on suured süsised silmad ja nad armastavad oma sooja villast pesa ning inimeste lähedust.

Punasavi, õietolm, süsi ja kuld

Luumaterjal

Väike väliköök

Pajast tulnud

Välivalamu

Tulevased kõrvukad ehk esemed, mis tilpnevad kõrvalestade küljes

Angervaksaleotis ootab kotikesi

Sellised kaunistused tulevad kotikestele

Pesumasinast tulnud

Sõled on valmimisel

Kurvikud

Niisiis, menetlemine käib öödkupäävad. Keetsin liiliate õietolmust ja mesilasvahast värvi, et musterdada luust esemeid. Riivisin sütt ja urgitsesin vana kivimüüri seest peotäie punast savi. Mesilasvahaga kokkusulatades on needki hüvad värvid. Päris kulda veel kahjuks pole, seega leppisin võlts kullapuruga.

Raisamatjad on mu sõbrad

Mõned päevad tagasi tilpnesin paar tundi ärkveloleku ja une piiri pääl. See lõi elu natuke segamini.... piiri pääl tilpnemine on üks kahtlane olek. Näiteks Skiso tõi sel ajal mulle hiire voodisse. Eelmisel korral hiirt ei leidnud, tõi konna. Noojah, sõbraga tuleb ju kõike jagada. Skiso ei ole feissbuki sõber, ta on päris sõber, talle võib iga kell pai teha. Piiri peal olla on kosutav, sünnivad vägevad ideed, äratundmised ja kangastuvad utoopiad... selguse toovad tagasi hiired, konnad, sisalikud või nahkhiired.
Eile sai valmis väliköök koos uhke välivalamuga. Valamu on tehtud kividest ja killustikust ja sinna saab valada sogast, keemiavaba vett. Mõned ribenad, mis luudelt lahti keenud, jäävad killustikule ja on harakatele head. Väike tütar ütles kord, et harakad on eesti linnud, neid peab toitma (eesti linnud ei muu pärast, kui nad on sinimustvalged). Nii ma siis toidan neid ja veel tuhandeid muid ilmaolendeid. Minult ootavad saaki nii sipelgad, koid kui raisamatjad. Elu rustikaalsuses omavad tähtsust vaid vägevad, väiksed mutukad.
Nüüd läheb tööks ja varsti võite kohata pilte väliköögist ja mu uutest tegemistest ja muidugi ka uutest luu- ja nahkesemetest.