Mis prõlla päritu, sii ommen oleman

Eile räägiti ja kirjutati pärandist, pärandamisest, pärimisest, pärimusest... Räägitakse ja kirjutatakse ka täna ning hommegi.  Meenutame midagi, mõtleme ja mõistame...kostub tugevam tukse, neelatus, väreleb aimdus.

Vaatan kaugusse ja näen värve. Värvid on selles lõputus valgehallis taevasmaas. Värvid on taeva taga ja peal ja all... maa sees, maa peal ja maa kohal. Nad on õrnad, läbipaistvad ja vaevumärgatavad, aga toone on palju, väga palju.

Pärandiaasta... jah. Kas katsuda käega, mekkida, mida teha...appi, appi, midagi ju peaks ometi tegema, midagi  tundma, otsima ja jälle leidma, uues kuues, alusseelikus ja paljajalu...

Asi kukub käest ja ongi puruss...
Pärandada võib talu, oskusi jne. Pärand võib sülle kukkuda, kaela langeda jne, võb olla abiks, koormaks jne, seda võib näha, katsuda, kogeda ja tunda. Pärandit ei saa mõõta ega kodeerida,  peamine on ÄRATUNDMINE.


Mu emaemad õmblesid 
luiged järvele,
Luiged on ilusad linnud.
Õmblesid luiged nad 
õmmeldud järvele,
Luiged on ilusad linnud.

Mu emaemad õmblesid 
lossid kaldale.
Lossid on ilusad majad.
Õmblesid lossid nad 
õmmeldud kaldale.
Lossid on ilusad majad.

Pärisluiki 
ei tulnud järvele.
Hurtsikud pole ju lossid.
Sestap nad õmblesid 
luiged järvele,
järve kaldale lossi. 

(A. Suuman)

Nuga ja hammastega noatupp

Mul on nüüd nuga nagu ei kellelgi teisel.

Töö koos õpetussõnadega Vana Karult

Noapea põdrasarvest ja osa tupest põdra parema poole lõualuu, noatera Vana Karult

Lipitseja Linnuke

Nõelakodadeks (harjutus)

Kahjuks ei saa ma hiilata sellega, et ise tegin, ise tegin, kuid siiski... meistri käe all sain natuke lihvida, poleerida ja saagida. Lipitseja Linnukese tegin ka ja kõik ülejäänud aja olin moraalseks segajaks.

Vardavarbad

Pühatöölaud

Põder ja planeet on meil üks

Täna sain suure varanduse omanikuks. 300 põdra lõualuud ja nädala pärast jälle 300 jne, jne. Selline tore materjal, aastas umbes 3000-4000 tk kuulub äraviskamisele. Mõõdud võetud, vanus määratud, rändavad need tavaliselt prügikonteinerisse. Mõned, kes viitsivad, matavad maha. Eriti inspireeriv on kuld nende hammastel ja puukorv libiseb ka kindlasti hästi.

Valik missugune

Kelgud

Kelgutaja ja uisutaja

Põ nagu põder

Kasutatud materjal:
 Hooves to Horns, from Mollusc to Mammoth. Manufacture and Use of Bone Artefacts from Prehistoric Times to the Present. ICAZ-i Töödeldud Luu Uurijate Töögrupi 4. konverentsi toimetised. Toim. Heidi Luik et al., Tallinn: Tallinn Book Printers. 2005.

Luupilli sündimine

Hommikul olin tuhinas, sest teadsin, et midagi või kedagi hakkab sündima. Lamba säärekondid kenasti oma või naabri praest väljaõngitsetud ja puhastatud, hakkasime luupille valmistama. Nootidest ma ei taipa tuhkagi ja seda kõditavam oli ootus konditorust  mõni ilus viisike saada.
Ja õhtuks see ilu kõik tuligi...  Aitäh!
Teiste toredate pillide hulgast, sain ka endale ühe pilli, millega on võimalik viisijupikesi mängida. Pean mainima, et häälestamine oli lõbus, sest aukude puurimise järel tuli nad mõnikord kohe masilasvahaga kinni toppida -  ühe pilli järgi teist teha ei saanud. Kondid on seest pea kõik erineva ruumalaga.
Minu lamba sääreluu oli märksa peenem (ilmselt noorem loom) ja nii sai pillile valestiarvestatud  aukudest selline ilus muster.

Algus

 

Ikka nuga ja viil käsikäes

Natuke trelli ka

Ja ikka käed, käed ja tuhin

Ja mesilasvahast huulik

Ja helid...

Luu ja metall

Pika menetluse ja katsetuste tagajärjel hakkasid valmima ka veise kämbla- ja pöialuust sõled. Mõtteid on veel palju ja proovimistuhinat jätkub. Panin sõlgedele ka natuke poe tilu-lilu nagu ihaldatud kaubal ennemalt kombeks.