Ja nüüd on see tuhin jälle peale langenud. Vajadus valgele lõuendile toone segada. Iial ei tea, mis lõpuks saab, kelle või mille alla jääb puu või taevas, kuhu kõik viimaks lähevad (jõuavad), kas kuule kuulub kõik ja kas koopad on kõndimiseks.
Lõuendile veetud toonid on segatud värvimuldadest - linaõli, apelsinitärpentiini ja Kristina vanavanemate mesilasvahaga (neid mesilasi pole enam ammu elus).
Kuid lõpuks on kõik vaid üks enesemüümine ja nüüd mõned fotod (maalide suurused 25x25cm). Talletan need siia blogisse, sest ei või teada, kas järgnevatel päevadel saab inimene loomaks või taevas maaks.
 |
| Ööliblikavahtija |
 |
| Marjade emad |
 |
| Täpilise kleidi tants |
 |
| Tule tagasi homne päev |
 |
| Mäng |
 |
| See ei ole tunnel, mees! |
 |
| Viimane mari |
No comments:
Post a Comment